Võimalusel kasuta veebirakenduse lai-versiooni!
Vähetuntud elurikkuse lehtede ootuspäraseks toimimiseks kasuta ainult lehel olevaid navigeerimiskirju/märke (mitte veebisirvija omi) ja töö lõpetamisel klõpsa LAHKU LEHELT.
Pealkirjal klõpsamine toob samm-sammult tagasi veebirakenduse esilehele; i-nupu alt leiad nii järgneva tutvustuse kui ka lingi projekti 'Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid' kodulehele. 

Samblike infolehtede autorid on Liis Marmor, Ede Oja, Tiina Randlane, Andres Saag (Tartu Ülikool); lehtede koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. 
Soovitatav viide: 
Marmor, L., Oja, E., Randlane, T., Saag, A. 2016. Vähetuntud elurikkus – samblikud. Ver. 1.2. 
http://esamba.bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/cgi?-db=vte-liigid&-loadframes

Vähetuntud elurikkus – samblikud 
sisaldab 151 samblikuliigi ja 3 samblikuperekonna digitaalseid infolehti ning mootorit nende lehtede otsimiseks – kas liikide eestikeelse või ladinakeelse nime järgi. Esindatud on samblikud, mis on Eestis kas riikliku kaitse all, lülitatud Eesti punase nimestiku (2008) ohukategooriatesse (CR – äärmiselt ohustatud, EN – ohustatud, VU – ohualdid) või määratletud kui vääriselupaikade (VEP) tunnusliigid. Koos eelnimetatutele sarnaste liikidega on liigilehtede koguarv 226.

Lisatud on veel täiendav otsingu viis (’Otsi: kirjelduse tekst’), mis võimaldab otsida huvipakkuvat sõna või fraasi kõikide liikide infolehtedest.

Esitatud leviku-, sagedus- ja substraadiandmed põhinevad andmebaasides eSamba ja PlutoF olevatel andmetel. Oma vaatlusandmeid jagasid projekti jaoks Inga Jüriado, Ede Leppik (Oja), Piret Lõhmus, Liis Marmor, Andres Saag ja Tiina Randlane (tähestikulises järjekorras). Need andmed on üldjuhul 2013. aasta seisuga, kuid vajadusel täiendatud kevadel 2016.

Liikide infolehtedelt leiab järgmist teavet.

• Liigi eestikeelne nimi

• Liigi ladinakeelne nimi (koos liigi autori nime lühendiga)

• Liigi Eesti üldistatud levikukaart
Levikukaart näitab liigi kaasaegset (peale 1950. a) levikut maakondade kaupa: valge – maakonnas ei ole teada; heleroheline – maakonnas on teada 1–5 leiukohta; tumeroheline – maakonnas on teada 6 või rohkem leiukohta. Punktkaarte ei esitata, kuna I ja II kaitsekategooria liikide täpsed levikuandmed ei kuulu avalikustamisele.

• Liigi pildid (värvifoto, osadel ka mustvalge joonis, valik sõltub rakenduse versioonist)
Lisaks illustratsioonide väljal esitatud ühele värvifotole on võimalik vaadata selle liigi teisi pilte kuni viiest lingitud pildigaleriist (Tartu ja Oslo Ülikooli ning kolme eraisiku galeriidest). Kui mõnes neist vastava liigi pilte pole, on see galerii nime järel sulgudes märgitud. Lisaks on eelseadistatud link Google'i otsingule (kas kogu veebist või ainult piltidest).

• Iseloomulikud tunnused (sh samblikuainete sisaldus ja värvustestid)
Liigi täielik kirjeldus on kättesaadav infolehe allosas olevate viidete kaudu, raamatute 'Eesti suursamblikud' (1994) ja 'Eesti pisisamblikud' (2004) linkidena.

• Erinevus sarnastest liikidest

• Iseloomulik kasvukoht ja substraat Eestis

• Sagedusklass
Liikide sagedus Eestis on esitatud järgmiste sagedusklasside kaupa: väga haruldane – 1–2 leiukohta Eestis; haruldane – 3–5 leiukohta Eestis; üsna haruldane – 6–10 leiukohta Eestis; üsna sage – 11–20 leiukohta Eestis; sage – 21–50 leiukohta Eestis; väga sage – üle 50 leiukoha Eestis.

• Levik Eestis

• Kas on riikliku kaitse all ja millises kaitsekategoorias
I kategooria liigid on kõige haruldasemad ja/või hävimisohus; nende kõik teadaolevad leiukohad võetakse kaitse alla. II kategooria liigid on ohustatud ja võivad sattuda hävimisohtu kui ohutegurite mõju on jätkuv; vähemalt pooled nende leiukohtadest peavad olema kaitstud. III kategooria liikide elupaigad on ohustatud ja liigid võivad muutuda ohustatuteks; vähemalt kümnendik nende kasvukohtadest peab olema kaitstud.
Väljale on lisatud link Riigi Teatajasse (ainult lai-versioonis), kus on avaldatud nende liikide kaitsega seotud seadusandlikud aktid.

• Kas on VEP'i indikaator
Vääriselupaiga tunnusliikide esinemine mingis kasvukohas viitab, et see kasvukoht võiks sobida ka ohustatud ja haruldastele liikidele (mh sellistele, kelle märkamine ja määramine looduses on võrreldes VEP liikidega oluliselt keerulisem). Mõned VEP liigid (kuid mitte kõik) kuuluvad ka ise kaitse alla või ohukategooriatesse.
Väljale ’VEP’ on lisatud link Riigi Teatajasse (ainult lai-versioonis), kus on avaldatud Keskkonnaministri määrus ’Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend ...’ .

• Millisesse kategooriasse kuulub Eesti punases nimestikus (EPN, 2008: CR – äärmiselt ohustatud, EN – ohustatud, VU – ohualdid, NE – hindamata)

• Ohutegurid (ainult EPN ohukategooriate liikidel)

• Kaitsesoovitused (ainult kaitsealustel liikidel)

• Viited kirjandusallikatele (ainult lai-versioonis)
Lisatud on viited olulisematele kirjandusallikatele, mis antud liiki Eestis käsitlevad – nii käsiraamatutele, populaarteaduslikele artiklitele kui ingliskeelsetele teadusartiklitele. Viitel klõpsates avaneb vastav allikas enamasti täismahus, mõnede piiratud leviga teadusartiklite puhul avaneb artikli ingliskeelne Abstract.

• Oskussõnade seletused (ainult lai-versioonis)http://esamba.bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/cgi?-db=vte-liigid&-loadframesshapeimage_1_link_0

Dünaamiline, andmebaasi-moodustatav otsimootoriga versioon – http://esamba.bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/cgi?-db=vte-liigid&-loadframes

☒http://esamba.bo.bg.ut.ee/fmi/iwp/cgi?-db=vte-liigid&-loadframes

Staatilised liigilehed – http://efloora.ut.ee/Eesti-vte/lists/3.html